Kakora logo kujutab endast mustal taustal valget lahtise peopesaga paremat kätt, mille igas sõrme otsas on musta värviga kujutatud lahtine silm. Sama silm on suurelt ka käe peopesas. Logo on ruudu kujuline ja käsi on näha kuni randmeni. Logo allääres on valgel taustal mustaga kirjutatud suurtes, paksudes trükitähtedes KAKORA.
 
Aita kaasa!
 

MTÜ Kakora tegevus 2006-2014



MTÜ Kakora tegutseb avalikes huvides.

Kakora tegevus on heategevuslik, toetades puudega ja erivajadusega inimeste lõimumist ja heaolu.

MTÜ Kakora on nimetatud ajavahemikul viinud läbi mitmeid olulisi puuetega inimestele suunatud kultuuriprojekte ja toonud Eestisse mitmeid uusi meetodeid, mille abil on võimalik ka nägemispuudega inimestel kultuurist ja kultuuriüritustest osa saada ja ise kunsti tegemisel osaleda.

MTÜ Kakora

Visiooniks on võrdsed võimalused ja ligipääsetavus kultuuris.

Missiooniks on olla kultuurimaastikul vahendajaks puuetega inimeste ja kultuurisündmuste pakkujate vahel, nägemispuudega inimeste huvide esiletoojaks teadvustamaks meie sihtgrupi huve riigiametites ja omavalitsustes, uute võimaluste avardajaks, kultuuri ligipääsetavuse promootoriks.

Kakora MTÜ seisab puuetega inimeste kultuuri ligipääsetavuse ja kättesaadavuse eest, tuues uusi meetodeid Põhjamaadest ja pürgides kinnitama neid ka Eesti kultuurimaastikule, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhiseid õigusi tagataks puuetega inimestele Eestis.

Kakora tegevuse eesmärgid on:

3.1 Kultuuri kättesaadavaks tegemine erivajadustega inimestele;

3.2 Erivajadustega loomerühmade Kultuuri- ja terviseürituste vahendamine välisriikidest Eestisse ja vastupidi (näitused, kontserdid, reisid, kursused);

3.3 Üldsuse ja sihtgrupi teavitamine kombatavate raamatute vajalikkusest; Taktiilsete raamatute valmistamise koolituste läbiviimine, Unikaalsete kombatavate raamatute arendamine ja käsitöötootena valmistamine;

3.4 Kirjeldustõlke kui (eelkõige nägemispuudega inimestele) olulise teenuse väljaarendamine, kirjeldustõlkide ja konsultantide koolitamine, kirjeldustõlke kui teenuse kvaliteedikontroll ning sellealane nõustamine;

3.5 Taktiilsete materjalide tegemine, nende valmistamise nõustamine ning kvaliteedikontroll (taktiilsed kaardid, sildid, plaanid hne.);

3.6 Nägemispuuetega inimeste kunstitegevuse arendamine ja näituste korraldamine, võimaluste otsimine;

3.7 Üritustel toetusmüükide korraldamine;

3.8 Siseriiklike ja rahvusvaheliste võistluste ning konkurssite korraldamine;

3.9 Eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja toetamiseks võib juhatuse otsusega välja anda stipendiume.

3.10 Kakora Juhatuse otsusega võib luua töörühmi, toimkondi, osakondi või fonde eri eesmärkide saavutamiseks.

3.11 Kakora võib vastuvõtta kingitusi ja pärandusi.

 

 

 

 

 

 

Kombatavad raamatud


Tegeleme nii kombatavate raamatute esitluste/tutvustamiste kui ka unikaalsete kombatavate raamatute valmistamisega.

Alates Kakora asutamisest 2006 on toimunud järgmised esitlused: Pärnus oktoobris 2006, Haapsalus aprill 2007, Tartus mais 2007 kaks ja Kuressaares juuli 2007.
2008. a. toimunud kombatavate raamatute esitlused:
Tartu Emajõe koolis raamatupäev, ETV Puutepunkt, võtted 22. veebruaril ja saade 30. märtsil ning Bionina 17. märtsil; Hiiumaa/Kärdla raamatukogus esitlus raamatupäeval, TV3 Tähetund, võtted 28. augustil ja saade 5. septembril; Kombatavate raamatute esitlus Heleni koolis Tallinnas 21. oktoobril.

Osavõtt 3. oktoobril rahvusvahelisest seminarist 25 aastat kombatavat raamatut Soomes.
2009 Kombatavaid raamatuid esitleti kahes kohas: Tallinna 1. Internaatkoolis 18. novembril ja Viljandis 18. detsembril Tartu Ülikooli Kultuuri Akadeemias. Käesolevaks ajaks on kingitud kombatavaid raamatuid juba 25. Saajad on olnud Eesti Pimedate Raamatukogu, Emajõe kool, Heleni kool ja nägemispuudega inimesed. Samuti on kombatavaid raamatuid valmistatud pärnu Lions-klubi tellimusel Pärnu lasteaiale 8 kombatavat raamatut puuetega lastele.

Kahe suurema projekti raames valmisid kuus kombatavat raamatut Eesti Pimedate Raamatukogule, mis telliti töörühmalt ”Kaunis Kombatav Raamat”, Vaata www.sarasyl.com.
Eesti Pimedate Raamatukogu sai nimetatud ajavahemikul järgmised raamatud: rahvajutud Hunt jääaugul, Reinuvader kalal, muinasjut Punamütsike, loodust tutvustavad raamatud Kartul-Kaido ja Sügis ning luulevormis raamat Kikukesed-pikukesed.

Samuti tegime tööd selleks, et pääseda külalisena Euroopa/maailma esimesele kombatavate raamatute konkursile Prantsusmaale Dijoni, Eestis valmistatud kombatavate raamatutega.
2007 juunis viibis T&T-projekti raames T&T-juhtrühma kogunemisel MTÜ Kakora juhatuse liige Kadi Sarapuu Erfurdis Saksamaal, ja sama projekti raames osalesid T&T-konkursi kohtunikena juhatuse liikmed Sülvi ja Kadi Sarapuu, Dijonis Prantsusmaal novembris 2007. Eestis valmistatud raamatute tase on täiesti arvestatav Euroopa tasemel.
Korraldasime Eesti sisese kombatavate raamatute võistluse, mille tulemusena Eesti Pimedate Raamatukogu teavikute hulk suurenes kolmekümne uue kombatava raamatuga.
Zürii koosseisus: Sülvi Sarapuu (MTÜ Kakora), Ülle Olt (Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötaja), Kairi Ilmets (Tallinna Heleni Kooli eripedagoog), Kaire Olt (kunstiõpetaja), Tiia Artla (Tallinna Ülikooli lektor) ja Kadi Sarapuu, vaatas ja hindas 31 erineva tasemega valmistatud unikaalset kombatavat raamatut. Prantsusmaale Dijoni saatmiseks valiti neist välja 10.
Kõik konkursil ja eelkonkursil osalenud raamatud kingiti Eesti Pimedate Raamatukogule, kust puuetega lapsed ja nende vanemad ning hoolde- ja õppeasutused saavad neid laenutada.
Typhlo & Tactus konkursi žürii andis välja Eripreemia, mille sai Eestis valminud kombatav raamat Juustujaht, autoriks ja valmistajaks on Liis Raudsepp ja juhendajaks Kaire Olt. Auhind anti üle Liis Raudsepale veebruaris Tallinnas PPÜ Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel.

Ka 2009 aastal saatsime Eestist kaks kombatavat raamatut Prantsusmaale konkursile. Need olid Tallinna Ülikooli tudengite valmistatud raamat Uss helmesteks ja töörühma ”Kaunis Kombatav Raamat“ Karu sulaseks. Seekord Eesti raamatud ei jõudnud finaali.

2010. esitleti kombatavaid raamatuid Agrenskafondi kevadseminaril Tartumaal ja augustis septembris toimunud projekti käigus Narva, Jõhvi, Võru ja Põlva keskraamatukogudes.

Kuna viimastel aastatel pole kombatavate raamatute konkursiprojektid Eestis toetust saanud ei osaletud aastal 2011 konkursil Prahhas ja 2013 aastal osaleti vaid kahe kombatava raamatuga Helsingis, sest see konkurss oli nii lähedal ja isiklikult oli võimalik võistlusel osalevad raamatud kohale viia. Seekord osalesid Tallinna Ülikooli käsitöö osakonnas valminud raamatud.

2009 Dijonist võeti ühendust MTÜ Kakoraga ja paluti materjale all oleva raamatu koostamiseks.
The Typhlo & Tactus Guide to children’s books with tactile illustrations 2009 -suurim rahvusvaheline ülevaade, mis käsitleb kombatavate piltidega raamatuid nägemispuudega lastele. Selles on 19 eri maa koostöö: Austraalia, Belgia, Horvaatia, TTehhi Vabariik, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Leedu, Holland, Uus Meremaa, Poola, Quebec, Rumeenia, Lõuna-Aafrika, Suur-Britannia ja Ameerika Ühendriigid.

Saime ühe toetuspunkti Tallinna Ülikoolis Tiia Artlalt, kelle käe all valmistavad tudengid puuteraamatuid nägemispuudega lastele. Kombatavate raamatute valmistamine on Tallinna Ülikooli käsitöö eriala õppekavas. Kunstiakadeemias toimus Kaire Oldi juhendamisel samuti üks puuteraamatute valmistamise kursus, sama ala fakultatiivkursusi on peetud ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias Ave Matsini ja Reet Tali juhendamisel. Viimases valmistatud raamatud on peamiselt kingitud Tartu Emajõe koolile, mis on riiklik nägemispuuetega laste kool.

Kuna konkursid on koht kus lisandub uusi kombatavaid raamatuid ja on võimalik sõlmida uusi kontakte ning niiviisi ka laiendada teiste maade kombatavate raamatutega ka Eesti laste kombatavate raamatute fondi. Kuna toetused on puudunud, pole ka uusi kombatavaid raamatuid maailmast meie fondidesse lisandunud.


Kirjeldustõlge

Veel üks haru meie eesmärkidest on tuua Eestisse uusi meetodeid, millega teha kultuuriüritusi kättesaadavamaks puuetega inimestele/eri rühmadele.
Kirjeldustõlkide pilootpäevad Tallinna Ülikoolis ja Tartu mänguasjamuuseumis, tõid kokku mais 2007 30 huvilist. Need päevad paotasid veidi selle teema ust. Saime pädevate lektorite, Riitta Lahtise ja Mikko Ojase teemakäsitlustest ettekujutuse, kes on kirjeldustõlk ning mida ta teeb.
2007 alustasime Eesti Kultuuriministeeriumi Muuseumite nõunikuga läbirääkimisi Open Door DVD materjali saadavaks muutmisega Eesti muuseumitöötajatele.
Selle raames käisime Helsingis osalemas Making Cultural Heritage Truly Inclusive Prospects of accessibility in Nordic museums -konverensil oktoobris 2007.

Osalesime ka Helsingis seminaril kirjeldustõlkidelt kultuuriürituste korraldajatele novembris 2007 .

Kumus läbirääkimised 20.10.2008 kultuuriligipääsetavusest. Muuseumid, näitused.
Open Door materjali pakkumine muuseumitele, tutvustus koolitused.

Esimese kirjeldustõlkega näituse külastuse viisime läbi näitleja Mart Aasa tõlkes näitusel Pretty Cripple oktoobris 2007 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuse Keskuses .
Näituse kuraator Sülvi Sarapuu koos MTÜ Kakoraga, PPÜ:ga, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuse Keskusega, EpNÜ:ga, tekstiilikunstnik Jenni-Juulia Wallinheimo ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga tegid hindamatut koostööd.
ETV saade Puutepunkt tegi näituse avamisel teemast saate, mis oli eetris 25.11.2007.
Jenni-Juulia Wallinheimo näitus Pretty Cripple, kommenteerib sotsiaalseid puuduseid ühiskonnas just puuetega inimeste vaatevinklist vaadates.
Näitus Pritty Cripple avamine märtsis 2008 Y-galeriis Tartus, kus viidi läbi ka kirjeldustõlgiga näituse külastus nägemispuudega inimestele. Kirjeldustõlgiks oli Mart Aas.
2009. märtsis kogus näituse Loomakari kirjeldustõlkega avamine Tallinna Kunstihoones rohkesti huvilisi. Näitusel oli väljas Soome tekstiilikunstniku Jenni-Juulia Vallinheimo-Heimoneni tööd. Ka TV3 kajastas seda12.03.2009.

Detsembris 2008 toetas HMN Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu mängufilmile Ruudi kirjeldustõlke tegemist.
2009 Aasta oli märkimisväärne kultuuri kättesaadavuse poolest nägemispuudega inimeste jaoks, sest projekti käigus valmis esimene kirjeldustõlge Eesti filmile Ruudi. Vabakutselise näitleja Mart Aasa kirjeldusega näidati mängufilmi Ruudi mais, juunis 2009 seitsmel korral. Kokku käis filmi vaatamas umbes 150 vaatajat.
Esimene kirjeldustõlkega film leidis kajastamist kohalikes väljaannetes ja KUKU-raadio tegi sellest intervjuu, mis on väljas MTÜ koduleheküljel, kus on ka väljas kirjeldustõlkega filmilõik. Tagasiside oli niivõrd hea, et koostasime aastaks 2010 projekti teha kahele filmile kirjeldustõlge.
Kirjeldustõlkega film Ruudi pandi laenutamiseks üles Elioni digi-tv-sse, kuid kahjuks puhtalt visuaalsusel ülesehitatud digi-tv ei võimalda seda nägemispuudega inimestel iseseisvalt, ilma kõrvalabita laenutada.
Samuti tõhustus tunduvalt koostöö Eesti Kunsti Muuseumiga, kus toimus mais seminar/koolitus muuseumi giididele kultuuri kättesaadavusest ja seejärel mitmeid nägemispuudega inimesterühmade muuseumikülastusi, kus omandatut rakendati. KUMU sai projekti käigus esimese taktiilse korruse plaani. Oleme teinud koostööd muuseumi korrustekstide läbivaatamisel. On oodata, et korrustekstid saab ka punktkirja valmistatud nii eesti, inglise kui vene keeles. Siiani aga veel pole nägemispuuetega inimeste ligipääsetavust silmaspidades Kumus midagi suuresti ära tehtud.

2010 pidasime läbirääkimisi IN-TV vedaja Juhan Aarega 2. märtsil 2010. Läbirääkimised kulgesid väga sootsas meeleolus, et edaspidi saaks kirjeldustõlkega filme laenutada /vaadata IN-TV:st arvutite abil. Hange on raugenud.

Tegime koostöö pakkumise asjatundmise poolest EFSA:le, kirjeldus taastatavatele Eesti filmidele. Pakkumine jäi vastuseta.

2010. a. said nägemispuudega inimesed veel kaks kirjeldustõlkega filmi. Need on „Sügisball“ ja „Kinnunen“.
MTÜ poolt korraldatud Eesti esimest kirjeldustõlkega teatrietendust „Kolm meest paadis „käis Ugalas vaatamas ligi 90 nägemispuudega inimest.

2010 sügisel oli võimalik vaadata veel teistki kirjeldustõlkega teatrietendust: ”Tarbetud inimesed” VAT-teatris.

Puutepunkt tegi sellest saatelõigu, mis läks eetrisse 16.1.2011.

2011 veebruari lõpus ja märtsi alguses näitasime nägemispuudega inimeste ühingutes kirjeldustõlkega filmi Kinnunen. Sellega lõppes aastane projekt „Kirjeldustõlge kahele Eesti mängufilmile Sügisball ja Kinnunen“.

Pidasime läbirääkimisi Eesti Pimedate Raamatukoguga, et neile kirjeldustõlkega filmid üle anda.

Alates 28.03.2011 saab filme raamatukogust laenutada (3filmi).

Märtsis saatsime kirja ERR juhatusele, küsimusega, millal on ka nägemispuudega inimestel võimalik kirjeldustõlkega filme ja etendusi TV-kanalitel jälgida ja saada helilised subtiitrid puldivalikuga koju. Pika ootamise järel ja mitmete meili teel järelpärimiste ning telefonikõnede peale saimegi vastuse kirjale, mis avaldati ka „Postimehes“. Seejärel on moodustatud komisjon, mis jälgib ja viib edasi kirjeldustõlget ja heliliste subtiitrite kättesaadavust. Komisjoni kutsus kokku MTÜ Kakora ja selle nimeks sai EPL Subtiitrid ja kirjeldustõlke komisjon. Aastal 2013 kevadest on ETV helilised subtiitrid ligipääsetavad nägemispuudega inimestele teise helikanali kaudu. Aasta 2014. sügisel toimus veel üks samm sel maastikul, ETV kanal 2 toimus esimene kirjeldustõlkega filmi linastus, milleks oli joonisfilm Lotte ja kuukivi saladus. Filmi kirjeldustõlgiks oli Tiina Masing ja konsultandiks Sülvi Sarapuu. Interviu AK:le 1.septembril.

2011 Esinesime Tartuffil. Näitasime Athena keskuses kirjeldustõlkega filmi „Kinnunen“, kus avalikul linastusel oli kohal umbes 130 inimest, kellest 100-le oli võimalik pakkuda silmaklappe elamuse saamiseks. Osalesime ümarlaual „Kultuuri kättesaadavus erivajadustega inimestele“.

Sülvi Sarapuu pääses Soomes korraldatud kirjeldustõlkide koolitusele (64 h) konsultandiks õppima. Kursusele võeti 30 soovijast 10 kirjeldustõlki ja neli nägemispuudega konsultanti.

2011. a. novembris linastus PÖFFil esmakordselt kirjeldustõlkega film. Selleks oli Rainer Sarneti mängufilm „Idioot“, mille kirjelduse tegijateks olid Mart Aas ja Leino Rei. Konsultandiks Sülvi Sarapuu. Kutse PÖFFile olime saanud Tartuffil.

Koostöös PÖFFi ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga tehti kirjeldustõlge joonisfilmile Lotte ja kuukivi saladus (DVD:le).

MTÜ Kakora esindajana osalesime EPL infokomisjoni raames Kultuuriministeeriumi kokkusaamisel: heliliste subtiitrite ja kirjeldustõlke kättesaadavus ETV-s. Detsembris toimus Eesti Pimedate Liidu infokomisioni koosseisus kohtumine Kultuuriministeeriumi nõuniku Peeter Sookruusi ja teiste ministeeriumi töötajatega teemal helilised subtiitrid ja kirjeldustõlke tulevik ETV-s.

2012 Jätkasime Lastefondi ja Pöffi tellimusel joonisfilmile „Lotte ja kuukivi saladus“ kirjeldustõlke tegemise koordineerimist ja konsulteerimist. Mainitud film linastus 27. mail kinos Artis Euroopa lastefilmide festivalil.

Aprillis viisime Endla teatris läbi koolituse kirjeldustõlkest ja kultuuri kättesaadavusest teatris ning kohtusime Draamateatri direktoriga tulevase projekti ”Kirjeldustõlge professionaalses teatris” teemal. Jõudsime kokkuleppele kutsuda nägemispuudega inimesed teatrisse esimestele lugemistele soodushinnaga. Projekt „Kirjeldustõlge professionaalses teatris“ siirdus aastasse 2013, kuna ei leidnud 2012. aastal rahastamist.

Sama aasta aprillis näitasime Tallinnas Invamess 2012 raames kirjeldustõlkega filmi „Kinnunen“ ja augustis näitasime Tartus Tartuffil Athena keskuses kirjeldustõlkega filmi „Sügisball“.

Septembris nõustasime VAT-teatri lavastajat Aare Toikkat kirjeldustõlke tegemisel teatri 25. Sünnipäevaks mängitavatel kirjeldustõlkega etendustel. Lavastused olid „Pal tänava poisid“ ja „Hea, halb ja inetu“.

Viisime ellu projekti, mille käigus sai mängufilm „Idioot“ plaadile koos kirjeldustõlkega. Projekti rahastas Sotsiaalministeerium /HMN. Mainitud filmi näitasime 15. Oktoobril PPÜ-s valge kepi päeva üritusel.

Osalesime aprillis Pöffi erivajadustega inimeste projektikoosolekul. 2012. aasta Pöffil näidati kaht kirjeldustõlkega filmi: „Puhastust“ kahel korral, esmalt 17. novembril kinos Kosmos ja seejärel suure nõudluse tõttu veelkord 25. novembril Kumu auditooriumis; ning joonisfilmi „Lotte ja kuukivi saladus“ näidati 24.11. Solarise kinos.


Valmistasime ette kirjeldustõlkide koolitamist Viljandi Kultuuriakadeemias. Märtsis tutvustasime tulevastele koolitajatele kirjeldustõlget kui teenust, novembris panime paika täpsemad plaanid.

2013. jaanuarist märtsi lõpuni toimunud kursusel koolitas Kakora koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga välja 9 kirjeldustõlki ja 4 kirjeldustõlke konsultanti. Lõputöödena said kirjelduse kokku 6 filmi, 1 teatrietendus ja 1 muuseumiringkäik. Kirjeldustõlkega varustati järgmised filmid: Üks mu sõber, Leiutajate küla Lotte, Ristumine peateega, Nukitsamees, Detsembrikuumus ja Kunksmoor. Neist esimene, Üks mu sõber, esitati 18. Aprillil livena Põhja-Eesti Pimedate Ühingu saalis. Lõputööna valminud muuseumiringkäik toimus Lennusadamas ning etenduseks oli Draamateatris mängitav Martin Alguse „Kontakt“, mis etendus kirjeldustõlkega 22 mail 2013. Viimane toimus projekti „Kirjeldustõlge profesionaalses teatris“ raames. Projekti käigus valmis väike uurimus, mis on väljas ka meie kodulehel.

2013. aprillis tehti rahvusvahelise pimedaid kaasava tantsuprojekti Fragile raames esmakordselt Eestis kirjeldustõlked kolmele tantsuetendusele.

Juunis toimus kahepäevane festival „Puude taga on inimene“. Seal esitati kõik programmis olnud filmid ning ka ainus teatritükk, kohapeal esietendunud „No näed ise“ kõigil kordadel kirjeldustõlkega. Filmid olid Seenelkäik, Leiutajate küla Lotte, Vaikuse ja pimeduse maa (Saksamaa) ja Anton on siin lähedal (Venemaa). Kaks viimast olid esimesed Eestis kirjeldustõlke saanud võõrkeelsed dokumentaalfilmid, mille live-esituseks läks esmakordselt vaja kaht ettelugejat.

Et neli filmiprogrammi filmi festivali ajal oleksid kättesaadavad/ligipääsetavad kõigile oli töötanud nende kallal suurhulk toimekaid ja südamega inimesi.

Kirjeldustõlgid Kärt Mikli ja konsultant Kairi Kivitar (joonisfilm Leiutajateküla Lotte) ning kirjeldustõlk Helena Orle ja konsultant Raili Ilves (mängufilm Seenelkäik) said kirjeldustõlke ning stuudios said need helisse Tiit Kikase abiga Kristiina Alliksaare tagantõukamisel. Filmile Seenelkäik sai Pöffi abiga ka eestikeelsed subtiitrid alla. Pöff tegi suure töö ära dokumentaalfilmide hankimisega, mis peale lubade saamist esitada neid festivalil ja kohalejõudmist Eestissse lendasid tõlkijate kätte, kust kuumalt kirjeldustõlkide ja konsultantide tööallaja esmakordselt Eesti filmiajaloos loeti kahele dokfilmile nii kirjeldust kui ka eestikeelseid subtiitreid livena.

Mõlemale filmile oli kirjeldustõlgiks Kadrian Hiie ja konsultantideks Vaikuse ja pimedusemaa Kairi Kivitar ning Anton on siin lähedal Raili Ilves. Eestikeelseid subtiitreid lugesid kirjeldustõlgid esimesele Külliki Perkman ja teisele Helena Orle.

Teatrietendusele tegid kirjeldustõlke tõlk Kärt Mikli ja konsultant Priit Kasepalu.

Novembri alguses saatsime 2 kirjeldustõlki ja ühe kirjeldustõlke konsultandi Lübeckisse Põhjamaade Filmifestivali allprogrammina aset leidnud kirjeldustõlkefoorumile kogemusi omandama ja kontakte sõlmima. Sellest reisist valmis reisiraport, mida meie kodulehelt saab vaadata. Samuti kohtumisest valmis koosolnud maade deklaratsioon.

PÖFF:il esitati seekord filme Ada ja Otto ning Leiutajateküla Lotte.

2014. aastal said lõpuks 2013 filmidele valminud kirjeldustõlked ka salvestatud DVD:le ja kingitud Eesti Pimedate Raamatukogule. Salvestusi toetas EFI Levi- ja filmipärandi osakonnad ning HMN/Kultuuriministeerium. On saadetud EFI Filmipärandi osakonnale pakkumine teha aastal 2015. kirjeldustõlked filmidele Kevade ja Viimne reliikvia. Läbirääkimised käivad filmi Puhastuse kirjeldustõlkega filmi saamiseks EPR:i fondidesse ja filmile Mina olin siin kirjeldustõlke tegemiseks. Praeguseks on Eesti Pimedate Raamatukogus kirjeldustõlkega 16 filmi.


Kunstitegevus ja näitused

2006. aasta oktoobris korraldati Soome keraamikute tööde näitus „Täitsa Pime“ Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, mis toimus täiesti pimedas ruumis. 2008 korraldas Kakora koostöös Soome Kultuuuriteenindamisühinguga Soome Eesti nägemispuudega huvilistele keraamikakursuse. Eestist osales 6 ja Soomest 3 huvilist, juhendas keraamik Soile Paasonen. Tööde esimene näitus „SINASÕPRUS-SINUNKAUPAT“ oli Helsingis üleval detsembris 2008, Tallinnas jaanuaris, Tartus veebruaris märtsis ja Pärnus mais 2009.

2009 oktoobris toimus kahe Soome nägemispuudega kunstniku, maalikunstnik Maarit Hedmani ja fotokunstniku Ismo Tilanto näitus ”Muutumine – Muutos”, Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses. Näitus jäi avatuks kuni novembri keskpaigani. Seejärel siirdus näitus Viljandisse Kondase Keskusesse, kus see avati detsembris 2009 ja jäi avatuks jaanuari 2010 lõpuni. Sealt siirdus näitus veel Tartu Loov-galeriisse, kus avati veebruaris ja lõppes märtsis 2010, mille järel sõitis näitus tagasi Soome. Näituste avamisel lugesid vabatahtlikud kunstnike eneste kirjutatud luuletusi ja mõtteid teoste kohta.

2010. juuni alguses viisime läbi „Sõrmedega maalimise kursuse, mida juhendas maalikunstnik Maarit Hedman. Kursuse käigus, mis vältas vaid 6 tundi, valmis 20 sõrmedega maalitud pilti.

Sõrmedega maalitud töödest oli sama tegevuskeskuse teise korruse hallis sügisel üleval näitus „Meelemaastikke sõrmede kaudu“. Puutepunkt tegi 12. oktoobril näitusest saate, mis läks eetrisse 14. novembril.

Oktoobri alguses toimunud Invamessil pakkusime külastajatele mõlemal päeval võimalust külastada pimekohvikut ning pimenäitust ”Mõtted savis”, kus olid väljas nägemispuudega Eesti ning Soome keraamikute tööd.

Oktoobris viidi Soome nägemispuudega fotograafi Ismo Tilanto juhendamisel läbi digifotograafia kursus nägemispuudega inimestele.

Sama aasta sügisel, Oktoobris, avati Viljandis Kondase keskuses pimenäitus „Mõtted savis“, kus eksponeeriti täiesti pimedas ruumis kahe Soome ja kahe Eesti nägemispuudega keraamikategija töid. Neist oli külastajatel võimalik osa saada samal moel kui nägemispuudega inimestel endilgi – nimelt katsudes.

2011 aasta algas näituste „Mõtted savis“ ja „Meelemaastikke sõrmede kaudu“ lõppemisega Viljandis Kondase Keskuses. Näitusi külastas 1400 inimest 2010. aasta oktoobri teisest poolest kuni 2011. aasta veebruari keskpaigani.

Koostöös kunstimagistrant Elvi Rannamäega toimus maikuus tekstiili kollaaži kursus nägemispuudega inimestele. Osales 5 huvilist.

Juunis toimus kunstnik Siim Tanel Annuse ateljee külastus. Sellest võttis osa 9 nägemispuudega inimest.

Esinesime Turkus nägemispuudega inimeste töödega näitusel VAKU august /september 2011. Toetas Kultuurkapital. Viisime Turku 22 nägemis- või kuulmis- ja nägemispuudega kunstnike taieseid, mis kõik olid varustatud punktkirjaga ja kataloogid olid nii tava- kui ka punktkirjas. Näitus toimus Turku Ülikooli aulas.

Turku Ülikool ostis näitusel väljas olnud tekstiilikunstniku Erika Tammpere gobelääni „Per Aspera Ad Astra“.

Erika Tammpere toetas Kakora tegevust (esmakordselt Kakora ajaloos eraisiku poolt) annetusega.

Sügisel alustas kunstikursus nägemispuudega inimestele. Juhendajaks kunsti/kasvatusteaduste magister Elvi Rannamäe. Toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

2012 veebruarist kuni juunini toimus kunstikursus nägemispuudega täiskasvanutele. Kunstiõpetaja Elvi Rannamäe juhendamisel tutvuti seitsme erineva kunstiliigiga ja saadi nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Kursust toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Juuni alguses viis keraamik ja EKA õppejõud Karin Kalman läbi kolmepäevase keraamikakursuse nägemispuudega inimestele. Juuni viimasel päeval oli kursuse töödest üleval näitus „Avatud sõrmed“.

Novembril toimus taimeseade töötuba kunstikursusest osavõtnuile. Juhendajad olid Kairi Kivitar ja Mairo Pajula.

Nende kahe kursuse ja ühe töötoa loomulik jätk oli 15. novembrist kuni 15. detsembrini Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus üleval olnud valiknäitus „Avatud meeled“ nägemispuudega inimeste kõigil mainitud kursustel valminud töödest. Näitust ei rahastatud, toimus oma kuludega.

MTÜ Kakora vahendas Soomest Eestisse sotsiaalpoliitiliste installatsioonide näituse „Pühad koletised“, kus oli lisaks Soome puudega inimeste töödele ka kaks kunstikursuse raames valminud Eesti nägemispuudega kunstnike tööd. Näitus oli üleval Septembri ja oktoobrikuu Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses ning novembris Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. „Puutepunkt“ tegi näitusest septembri alguses saatelõigu, mis läks eetrisse 23. septembril.

2013. jaanuaris olid „Pühad koletised“ 8 päeva Riigikogus. Näitust ei toetatud ei 2012 ega 2013, viisime kogu ettevõtmise läbi oma kuludega.

Kahel juunikuu päeval oli festivali „Puude taga on inimene“ raames üleval kunstinäitus eri puudega inimeste töödest. Lauluväljaku sammassaalis väljas olnud näitusel eksponeeriti nii Soome, Läti kui Eesti autorite taieseid.

Nii suurelt pole veel kunagi olnud Eestis väljas puuetega inimeste kunstitöid nagu seda Lauluväljaku Sammassaalis oli 7. ja 8. juunil 2013.

Külalisi oli töödega väljas Lätist Vinogradova, Soomest Pettinen ja Lunström, Eestist Luks –alias Mella, Järvpõld, Lumilaid, Kiis, Kivitar, Ilves, Kasepalu, Sarapuu, Tammpere ja väike grupp talgikivitöid Pimekurtide tugiliidust. Lisaks kaheksa puuteraamatut. Ka sotsiaalpoliitiline näitus Pühad Koletised , mille Kakora tõi 2012 aasta sügisel Soomest oli väljas oma koletistega, kellega võidelda tuleb. Näitus on eelnevalt rännanud Tallinna Puuetega inimeste kojast, Pärnu Uuekunsti muuseumisse, Toompealossi ja lõpetas ringi Lauluväljakul.

Väljas oli mitmesugust maali,graafikat, pastelli, guaai tehnikas tehtud töid suuga, sõrmedega ja jalaga maalitud. Oli väljas tekstiili (Taeva talad), siidimaali ja keraamikat, nii nõusid kui ka skulptuuri.

Kui eraldi võtta siis umbes 40 tegijalt ja kui tervikuid vaadata siis 13. Kokku oli väljaspeaegu 200 tööd, millest 52 nägemispuudega inimeste poolt tehtud. Käsitsi kirjutati kunstitöödele sildid punktkirjas, neid oli ligi 200. Pooltele töödele kirjutati mustvalged sildid käsitsi.  

Kõikidele kureerituile näitustele on valmistatud nii punktkirjas kui mustvalged sildid ja võimalusel ka kataloogid.

Kolm pimedat Eesti kunstnikku kandideerisid sügistalvel Itaalias Grossetos ja Massa Maritimas toimuvale nägemispuudega inimeste kunstibiennaalile „Art Senses“ ning kõigi kolme tööd osutusid valituks ja on väljas 26.10-10.11 Massa Maritimas, 16.11-03.12 Grossetos ja 2014 a kevadel Anconas ning detsembris Firenzes. Oleme alustanud koostöö Itaalias esinenud kunstnikega, et korraldada samasugune rahvusvaheline kunstinäitus aastal 2015 ka Eestis.

Maalikursus nägemispuudega inimestele ei saanud toetust Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametilt 2013 sügisel.

 

 

Taktiilsed kaardid ja sildid

2012. jaanuarist kuni juunini viidi ellu projekti „Kombatav Tallinna taktiilne kesklinna kaart“, mida toetas Sotsiaalministeerium/HMN. Projekti tulemusel valminud taktiilset Tallinna kaarti esitlesime 11. juunil Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kokkukutsutud koosolekul Endla 59 klubiruumis.

28. augustil tutvustasime Taktiilseid kaarte ja silte Tallinna invakomisionis ning 15. Oktoobril valge kepi päeva ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu 90. juubeli üritusel PPÜ-s.

Puutepunkt tegi taktiilsetest kaartidest ja siltidest saatelõigu, mis läks eetrisse 28. Oktoobril.

Seejärel on aastatel 2013 ja 2014 taotletud toetust Tallinna linnalt, et muuta ka nägemispuudega inimestele ligipääsetavaks näiteks Tallinna Linnavalitsuse teenindussaal, kuid meie taotlust pole peetud toetuse väärilisena. Põhjenduseks on jätkuvalt olnud, et („Meil käib nii vähe nägemispuudega inimesi!“).

Festivali Puude taga on inimene käigus ja jaoks valmistati plastikust Lauluväljaku mere-ala taktiilne/visuaalne kaart ja keraamiline laulukaare makett koostöös MTÜ Glint:iga.

2013. konsulteerisime MTÜGlint:i Tallinna vanalinna kaardi tegemisel ja 2014 konsulteerisime projekti, mille käigus valmisid tuntud hoonete fassaadidest taktiilsed plastiktõmmised/pildid ning Tallinna Raekoja makett. Samuti konsulteerisime Tallinna Tervishoiumuuseumi taktiilsete ja punktkirja materjalide alal. Lisaks tellis TTÜ ja valmistasime koostöös Tallinna Tehnika Ülikooliga kolme TTÜ teisekorruse taktiilse kaartplaani. Koostöös Ülemiste kaubanduskeskusega testisime lahendusi nägemispuudega inimestele kaubanduskeskusesse.

Oleme kohtunud nii Läti ja Venemaa taktiilsete materjalide valmistajatega.

 

Muu tegevus


Oktoobris 2008, oktoobris 2010, aprillis 2012 ja aprillis 2014 osalesime Invamessil Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses.

2009. aasta algas jaanuaris ühises projektis Louis Braille 200, osalemisega. Kakora liikmed tutvustasid nii Tallinnas Viru Keskuses kui Tartus Tasku Keskuses kombatavaid raamatuid. Lastel oli võimalik meisterdada lehekülgi kombatavate raamatute tarbeks. Seda võimalust kasutasid vaid Tartu lapsed, aga kahjuks nendest lehekülgedest pole võimalik koguda veel raamatut.
Mõlemal üritusel oli toetusmüügiks ka käsitsi valmistatud mesilasevahast küünlad ja paberist volditud liblikad.

Tartus toimus lisaks toetusmüügile ka loteriimüük, mille võidud sai kätte kohe kohapeal. Loterii toetuseks annetasid auhindu peale MTÜ Kakora ka Tasku Keskuse firmad. Peaauhinnaks sai Veinikeskuse kingitud hinnaline punavein.
MTÜ Kakora kinkis WBU esseekonkursil auhinna saanud Mari-Liis Tähele kombatava raamatu ”Hiir rätsepaks”. Auhind ja raamat anti üle Tasku Keskuses Tartus. Korraldajaks oli Braille komisjon, kuhu kuulusid MTÜ Jumalalaegas, Eesti Pimedate Liit, Eesti Pimedate Raamatukogu ja MTÜ Kakora.
Ürituse jaoks trükiti Braille 200 logoga postmark, valmistati tempel, külmkapimagnetid ja kruusid ning alustas tegevust portaal www.braille.ee, kus kajastati Braille juubeliaastaga seotud materjale. See üritus sai rohket meediaruumi.

MTÜ Kakora esitas 2009. A. ühise pöördumise ENLTL-iga nii Tehnika Ülikoolile kui Eesti Kunstiakadeemiale palve, valmistada õppetöö käigus märkimisväärsetest arhitektuurimälestistest väikemaketid linnaruumi, mis oleksid kombatavad ja varustatud vastava teabega (valmimise aasta, arhitekti nimi, hoone nimi või kasutus). Kunstiakadeemia vastust pole meieni jõudnud.

Kakora kodulehekülg valmis viivitusega. Praeguseks on külastajate hulk kasvanud pidevalt. 2014 aasta alguseks on kodulehekülje külastatavus olnud umbes 30 000 külastajat.

Meil oli hea meel saada 2009. aasta oktoobriks Eestisse Soome pimedate teatri esituses inprovisatsioon Louis Braille elust. Esitati 4 etendust 14. ja 15. oktoobril Tartus, Viljandis ja kaks Tallinnas. Teatri ringreisi eest ja nendega seotud kulude eest maksis Soome pool, nii öelda ostis korralduse MTÜ Kakoralt.
Samal ajal toimus Tallinnas jalutuskäik Tallinn liigub valge kepiga, mis algas Vabaduse Väljakult ja lõppes Raekoja platsil. Üks Tallinna etendustest esitati Tervishoiu muuseumis, kus pandi punkt ka Louis Braille aasta üritustele. Sellel üritusel premeeriti esseekonkursi Kuuspunkti osalejaid ja MTÜ Kakora kinkis muude auhindade kõrvale igale osalejale ühe Tactuse kombatava raamatu, mis oli juba varustatud punktkirjaga ja tõlgitud eesti keelde. Kanal2 oli kohal ja kajastas seda.

2009 aastal esitasime MTÜ Kakora MTÜ-de tulumaksuvabasse nimekirja ja 01.01.2010 oleme siis sellesse nimekirja kantud.

2010 osalesime ümarlaua mõttetalgutel 130 aastat Helen Kelleri sünnist, mille kutsus eelmise aasta novembris kokku Pimekurtide Tugiliit.

2011 jaanuaris korraldasime ekskursiooni ja tutvumise Eesti Tervishoiumuuseumi töötajatele Soome Iiris-keskusesse.

Valmistasime ette ja viisime läbi töötoa Ülemaailmsel giidide kongressil, mis toimus Tallinnas Kultuuripealinn 2011 raames jaanuari lõpus ja veebruari alguses.

Veebruarist märtsi lõpuni toimus Priit Kasepalu marginäitus „Nägemata nähtud maailm“ Helsingis nägemispuudega inimeste keskuses Iiris, millest tehti artikkel ka Soome nägemispuudega inimeste kultuuriajakirja Kajastus.

Projekt „Loomingu kirjutamise kursus“ sai toetust Sotsiaalministeeriumilt HMN kaudu. Osalejaid 13. Kursus toimus juuni august 2011 ning juhendajaks oli poeet ja kirjanik Kristiina Ehin. Kursus toimus veebipõhiselt, e-posti listi teel.

Sellest jäi idanema idee koguda nägemispuudega inimeste loomingust Antoloogia. Loodi Loomingu-list, mis on kinnine, kuhu listi liikmed võivad saata oma loomingut ning kommenteerida teiste töid.

Osavõtt Avatud meelte päevast augustis 2011. Korraldajad Abikäsi MTÜ ja Heateo sihtasutus. Üritus toimus Põhuteatri teritooriumil.

Kuuldemängukursus nägemispuudega inimestele toimus oktoobris/novembris. Juhendajaks Raadioteatri spetsialistid Toomas Lõhmuste, Pille-Riin Purje, Virko Annus ja Maido Maadik. Toetas Sotsiaalministeerium/HMN. Sellest jäi idanema mõte, et loome nägemispuudega inimestest Kuuldemängude kuulamise ja hindamise kogu, mis kaheaastaste vaheaegadega hindab kuuldemänge ja annab välja parima kuuldemängu tiitli, lavastaja ja helirežissööri tiitli ning ka parima osatäitja tiitli. Oktoobris korraldasime külaskäigu Soome nägemispuudega inimeste keskusesse grupile, kus osalesid Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Sotsiaalministeeriumi töötajad.

MTÜ Kakora osales 05.12.2011 EPIK poolt korraldatud puudega inimeste päevale pühendatud konverentsil paneeldiskusioonis: Kultuur kõigile – kas unistustelugu?

2012 jaanuari alguses kuulutasime nägemispuudega inimestele välja kirjanduskonkursi „Nägemiseni, ütles pime…“, mis kestis jaanuarist juulini. Kolmes kategoorias osales 6 kirjutajat 12 tööga. Žüriisse kuulusid Juta Adams Pärnust, Priit Kasepalu Tallinnast ja Jürgen Dengo Tartust. Loominguvõistluse tulemused kuulutasime välja 1. Septembril ja auhinnad toimetasime kätte valge kepi päevaks. Pakkusime koostööd EPL-ile, et auhinnad ja aukirjad võiks kätte anda EPL-i konverentsil 16.10, mis oli pühendatud valge kepi päevale. Pakkumisele ei reageeritud. Koostöö puudub.

Jaanuaris moodustasime Kuuldemängude kuulamise ja hindamise kogu koosseisus Jelena Kudrjaaova Tartust, Anni Oraveer Haapsalust, Jaanus Riimets Läänemaalt ja Jakob Rosin Tallinnast. Hinnati kaheksat aastatel 2010-2011 esietendunud kuuldemängu ning Raadioteatri pidupäeval, 12. aprillil anti mitme kategooria parimaile üle tunnustused.

2014. aastal jätkasime kuuldemängude hindamist. Kuuldemängude kuulamise kogu täienes ühe liikme võrra, selleks oli Margus Kiin. Esitasime ka Kulkale taotluse vahendite saamiseks, et autasustada väikese stipendiumiga parimaid kuuldemängude tegiaid, kuid vastus oli eitav ja selgituseks, et nemad ei toeta uusi algatusi. Seekord kuulati aastatel 2012 ja 2013 valminud 11 kuuldemängu, millest mitu oli veel mitmeosalist. Aukirjad anti ka sellelkorral üle Feeliks Moori sünnipäeval.

Aprillis 2012. osalesime Skype’i vahendusel EPL Infokomisioni, Keeleinstituudi ja ERR-i heliliste subtiitrite teemalisel koosolekul.

Mais viisime Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses läbi heliseminari.

Korraldasime vahemikus jaanuarist kuni oktoobrini nägemispuudega inimestele mitmel korral küünalde valmistamise kursusi, neist esimese koostöös Kondase keskusega Viljandis.

Viisime läbi teabepäevi riigi ja kohalikes ametiasutustes kultuuri ligipääsetavuse ja kättesaadavuse teemal, kaht infopäeva toetas Kultuuriministeerium/HMN, kolme ei toetatud.

24.08.2012 registreeriti Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit,kuhu kuuluvad Kakora Tallinnast, Valguskiir Tartust ja Erivajadustega Inimeste Konsultatsioonid Kuressaarest.

Septembris viisime muuseumitöötajate suvepäevadel Haapsalus läbi koolituse kultuuri kättesaadavusest puuetega inimestele.

Oktoobris osalesime Tallinna Puuetega Inimeste Koja 15. aastapäevale pühendatud konverentsil „Kodanikuühiskond kui väärtuste looja ja kujundaja“.

15. oktoobril olime esindatud PPY valge kepi päeva üritusel, kus olid väljas juunis keraamikakursusel valminud tööd ja reljeefne Tallinna kesklinna kaart, samuti näitasime kirjeldustõlkega filmi „Idioot“.

Detsembris võtsime osa puuetega inimeste päevale pühendatud konverentsist „Puuetega inimesed, 20 aastat muutuste tuultes“.

10.4., 17.5., 30.5., 11.6., 13.8., 28.8., 10.10., 5.12.2012. võtsime osa läbirääkimistest festivali „Puude taga on inimene“ korraldamiseks 2013. aasta suvel 7.-8. juunil. Koosolekud festivali korraldamiseks jätkusid veel 2013. aasta jaanuarist kuni festivalini 7. ja 8 .juunini.

MTÜ Kakora on olnud festivali ja nüüüdseks ka samanimelise MTÜ moodustamisel „Puude taga on inimene“ üks algatajaks ja promootoriks.

2013 aasta alguses kuulutasime välja Heliraadi, et välja selgitada nägemispuuetega inimeste lemmikud heliraamatute lugejad. Tiitlid anti üle 2013 festivalil Puude taga on inimene. Nais lemmikuks lugejaks sai Urve Koni ja lemmik meeslugejaks Andres Ots. Traditsiooni jätkatakse aastal 2015.

Pimekohviku tegevus:

2010 a. MTÜ Kakora pakkus Invamessikülalistele mõlemal päeval võimalust külastada pimekohvikut ning pimenäitust ”Mõtted savis”, kus olid väljas nägemispuudega Eesti ning Soome keraamikute tööd.Veel on pakutud Pimekohviku teenust festivalil Puude taga on inimene ja kohviku püstitamist Hiiumaal augustis kohvikutepäeval. Aastal 2014. toimus Pimekohvik Tallinna Merepäevade raames.

MTÜ Kakora on käivitanud avatud listi kultuur@sarasyl.com, ja kinnised listid kirjeldustolge@sarasyl.com ning 2014 aastal vabatahtlikud@sarasyl.com. Varem on käivitatud kinnine list looming@sarasyl.com.

On vahendatud ja vahendatakse rahvusvahelisi kunsti, muusika ja muid konkursse.

Koos ENKL:iga on alustatud kogemusnõustamisteenuse pakkumist Tallinna ja Tartu silmakliinikute juures.

Tehakse suurt koostööd Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodumajanduse osakonnaga nägemispuudega spetsiifikat oskavate käsitööõpetajate väljaõpel.

On väljaantud 2013 uus Kakora voldik ja projektile Kogemusnõustamine teabeflaierid.

On aastast 2012 käivitatud Pimedate nädala programm iga aasta novembri teisel nädalal.

On algatatud Ligipääsetavuse foorumi liikumine.

© 2008-2017 E-mail: kakora@sarasyl.com